Ühe pildi lugu 86

Pildi ja loo autor Gen Horret Rand

Kui fotograaf näeb väljas päikeseloojangut, mis ajab suu vett jooksma, siis vötab ta enda kaamera ja liigub tuhat-nelja kohta otsima, kus saada seda ilusti peale.

Samuti tegin seda ka mina, kroksid jalga, kõrvaklapid pähe, panin mängima enda lemmiku räpialbumi (Earl Sweatshirt – Doris) ja liikusin garaažide poole, et sealt seda päikeseloojangut peale saada. Kohale jõudes oli üks auto ilusti ära pargitud ja sobis loojanguga kokku. Pilti tehes tuli minu juurde rääkima üks viisakas härrasmees, küsis, et kas seda pilti saab Sakalas näha ja pärast sellele küsimusele vastamist sain endale väga toreda jutukaaslase, kellega suhtlen siiamaani. Rääkis mulle oma elust, kuidas vahepeal elab garaažis ja vahepeal oma korteris. Parandab erinevaid asju, vaatab öösiti garaaži katuselt tähti jne. Samal ajal kui ta mulle endast rääkis, tuli mõte ja hiljem küsisin, et kas ma temast pilti võiksin teha, sellises keskonnas, kus talle töötada meeldib. Pärast neid pilte ma möistsin, et ma sain endale uue toreda söbra ja väga vinged pildid, siiamaani minu lemmikud portreed, mis ma kellestgi  teinud olen. Lõpuks kui saime oma jutud ära räägitud, vahetasime kontakte ja läksin tagasi koju. Hiljem kodus pilte töödeldes ma olin enda üle uhke. 🙂 

Aitäh lugemast!

[logo_carousel_slidre]