Piltide ja loo autor Ahto Avi.

Pilt pärineb paari aasta tagusest ajast, kui sai käidud Tallinnas pojal abis tema uut korterit sisustamas. Päevased toimetused venisid juba otsapidi ajale, kui hakkas pimenema ja sügiseselt kõledat maad kerkis valgustama täiskuu. Kui harva kokku saadakse ei taha jutud kuidagi otsa lõppeda ja vaja oleks nii üht kui teist läbi arutada ja ühes ja teises asjas lastele nõu anda. Ühel hetkel hakkas elukaaslane närviliselt telefoni vaatama ja kõik meie telefonides olevad virmaliste äpid ütlesid meile üht- „Tuleb minna ja kiiremas korras…“ Järgnes kiire hüvastijätt ja teel me olimegi, et jõuaks enne Tallinnast välja kui õige mäng pihta hakkab. Üks silm teel ja teine liikumas mööda põhjapoolset taevakaart sai võetud suund Jägala peale, see tundus sel hetkel olevat ainuõige otsus. Peale Maardu uuendatud teelõigu lõppemist käis „mäng“ juba mitte üksnes põhjakaares vaid ka üle meie peade ja esimest maha sõitu suurelt teelt ei paistnud veel kusagilt… aga õnneks olid laskevalmis kaamerad kaasa haaratud ja statiivid pagasnikust käepärast võtta. Tulemuseks on see pilt mida ülal näete.

Olen püüdnud virmalisi pildile saada viimased viis-kuus aastat ja esimesed värvid neisse öö piltidesse tekkisid alates veebruarist 2015.a, mida võis tollal lugeda ka algaja õnneks, teadmata täpselt milliste kaamera seadetega neid kõige õigem oleks pildile püüda. See pilt pärineb ajast, kui olin saanud juba aastakese harjutada. Minu jaoks teeb selle pildi eriliseks õnnelik juhus, mis mängis siin erilist rolli. Kui tavaliselt rikuvad mööduva auto tuled parasjagu säritatavat kaadrit, siis sel korral tõid nad esile pildi paremas servas pildistava teise fotograafi, joonistades selgelt puude vahel välja tema kontuuri.