Teisiti kokku pandud maailm – Jaak Kikas

Maailma ja asju selle sees annab osadeks lammutada. Nii mõttes kui päriselt. Päriselt oleme sellega vähemasti lapsepõlves kõik tegelenud, ehk mõnikord ka karistust väärinud tagajärgedega. Kui osi enam tagasi kokku pole õnnestunud panna. Aga mõnikord võib osade uus kokkupanemise viis olla ka midagi üllatavat ja ehk isegi kasulikku. Lõpeks tuleneb ju kogu ainelise maailma lõputu mitmekesisus erinevates viisidest, millistel erinevad aatomid (nende liike pole palju – umbes sadakond) kokku on pandud. Siinsetel piltidel on maailm lammutatud pooleks, üks pool on ära visatud ja asendatud esimese poole peegeldusega. Muidugi pole see mingi jalgratas (või just on) – kollaažid on maailma kunstipraktikas ammu kasutatud tee. Päris otsene tee nende piltide juurde on ka mu varasemast kollektsioonist „Katoptromaania“ (catoptro- (kreeka κάτοπτρον kátoptron = peegel), mania (kreeka μανία mania = hullus, seega „peeglite hullus“). Mindud aga on kaugemale (vt töötlusalgoritmi* allpool) ja tulemusest ehk polegi enam nii lihtne läbi näha esialgset pilti – kui selline eesmärk kas või sportlikust huvist endale seada. Viidatud protseduuri tulemusel on esialgsetest fotodest saadud ideaalselt peegelsümmeetrilised pildid.
Peegelsümmeetria (bilateraalne sümmeetria) on lihtne, samas aga väga fundamentaalne asjade ja olendite omadus. Peegelsümmeetrial ja selle rikkumisel on oluline roll fundamentaalosakeste maailmas, millele tugineb kogu meid ümbritseva ainelise maailma mitmekesisus. Peegelsümmeetrilised objektid looduses on loomad – potentsiaalsed saakloomad, kiskjad, rivaalid või vastassoo esindajad, kelle kiire äratundmine on sageli äratundja ellujäämise tingimus. Kui aga mingi elutu objekt ilmutab peegelsümmeetriat, võib suure tõenäosusega olla tegemist tehisobjektiga, st millegagi, mille on valmistanud teised inimolendid (hooned, ehitised, seadmed jms). Seetõttu on meie aju treenitud peegelsümmeetriat ära tundma kõikvõimalikes situatsioonides. Ja ta tunnebki. Ning interpreteerib seda näiteks teise eluolendina – ka siis, kui viimast tegelikult ei ole. See on nähtus, mida tuntakse pareidooliana. Lihtne viis anda ajule võimalus sellisteks mõttemängudeks on võtta mingi foto ja asendada selle üks pool teise poole peegeldusega. Nii on autor toiminudki. Mõttemängud ja olematute asjade äratundmisrõõm jäävad vaatajale. Kokku sisaldub kollektsioonis 20 pilti ja nende esmaesitlus oli Tartu Kunstimajas 3.–26.7.2020.
Ehk vajab seletust ka kollektsiooni nimetus „Tootemid“. Tootemid on vanades uskumistes olnud maagilised olendid, kes kaitsevad inimesi ohtude ja kurjade jõudude eest. Noil kaugetel aegadel peeti kogu loodus hingestatuks. Inimesed omistasid loomadele, taimedele ja ka eluta asjadele inimestele omaseid (või isegi üliinimlikke) võimeid, sh võimet kaitsta kurja eest. Tänapäevalgi elavad need uskumused edasi ja on tuntud uusanimismina. Kirjeldatud fotomanipulatsioonide tulemusel (ja vaataja aju aktiivsel kaastööl) on juhuslikust ja kaootilisest keskkonnast sündinud olendid, kes elavad nüüd oma iseseisvat (pildi)elu. Võime ju uskuda, et neilgi nagu muistsetel tootemitel on võime meid kaitsta. Kurja eest, mis pole maailmast paraku kadunud.
Siinkohal tutvustab „Tootemeid“ 6-pildine valik.

„Kikilips“

„Ämblik ja lutikas“

„Nunnu“

„Kodalane“

„Intiimne“

„Superluminaalne“

*Procedures
[optional]
ACDSee Ultimate 10
Select image
Edit
Convert to Black & White
[Rotate (Right 90 / Left 90) for Landscape]
Special Effect > Distort > Mirror (Mirror direction: Horizontal, Mirro axis: select position)
[Crop: select size and position, 2:3 fixed]
[Special Effect > Color > Negative]
[Special Effect > Artistic > Orton]
+ Exposure/Lightning adjustments