Ühe pildi lugu 59

Loo ja pildi autor Tanel Kindsigo.

Kell on palju. Udune hilisõhtu Tartus Toomemäel on niivõrd erinev seal muul ajal valitsevast meeleolust, niiet vaatepilt muutub lausa sürrealistlikuks. Lambid säravad läbi udu, valgustades kõnniteid, millel kedagi ei kõnni.
Tühjus. Lummav rõske udu ja tühjus. Veidi kõhe ja kõle hakkab sel jahedal novembriõhtul, kuid fotograafina olen nähtust lummuses.
Talletan selle vaatepildi inimeste jaoks, kes küll palju jalutanud neilsamadel Toomemäe radadel, kuid sellist vaatepilti seal küll eales oodata ei oskaks.

Tegelen palju ööfotograafiaga ja satun seetõttu tihti pildistama üksinda. Need on erilised hetked, kus mõtted saavad minna segamatult oma rada, üldse mitte fototeemadel. Kvaliteetaeg iseendaga. Samas valmivad ka pildid.
Hiline kellaaeg võimaldab ka suures linnas pildistades sageli päris üksi olla, kuigi eemalt kostvad helid reedavad, et kusagil lähedal keeb siiski elu ja kui veidi edasi astuda, oled jälle selle keskel tagasi.
Öine linn on “ära olekuks” lausa loodud. Kasutagem siis seda. Tänutäheks erilised kaadrid ja hetk iseendaga.

Üksinda – Tanel Kindsigo