Loo ja pildi autor Kuuno Kuusik

Pole küll minu õnnestunuim kaader virmalistest, aga selle kaadri saamislugu on huvitav ja ka pisut naljakas.
Ühel ilusal augustiõhtul, olles tulnud just saunast, heitsin pilgu virmalised.ee lehele ja oma üllatuseks nägin, et kõik näidud virmaliste nägemiseks on ülihead. Kuna oli lõppenud just nn. “hapukurgi hooaeg” virmaliste kohapealt (ehk siis pikk valge suvi oli lõppemas , mil virmaliste jaoks pole piisavalt pime ning samuti kõigi virmalisehuviliste “sõber” hr. Murphy oli eelnevalt pikalt külas olnud, st. siis , et kui virmalised siis on pilves ja kui selge, siis pole virmalisi) ja ilm oli mõnus ning soe peale mõnepäevast sajuperioodi, otsustasin end riidesse ajada ja lähima meelispaiga Õisu järve äärde sõita. Haarasin oma kaamera (mis õnneks oli laetud akuga), statiivi ja kohvitopsi ning andsin gaasi.
Asfaltteelt vaatetornini viivale kruusateele pöörates tundus asi kuidagi kahtlane, eespool oleval rajal paistis peegeldus. Sõitsin pisut edasi ja avastasin, et järv ja oja on korralikult üleujutanud. Kuna silmaga oli ilus virmaliste mäng juba näha, polnud aega mõelda, tossud jalast, sääred ülesse ja järveks muutunud sõiduteele. Kahlasin põlvini, vahel ka pea puusadeni vees kuni vaatetornini ja asusin seal pildistama.
Peale tunniajalist pildistamist kui virmaliste mäng rauges ja isegi kaart enam näha polnud, otsustasin ühe mõnusa sigareti teha (paha harjumus, kuid selle pildi puhul oluline tegur). Kobasin siis taskud läbi aga suitsupakki njetu. Pakkisin siis fotokola kokku ja asusin tagasiteele autopoole, mis rattakoobasteni sõiduteel ujus. Sulpan ja sulpan vaadates taskulambiga kuidas kalad sõiduteel ujuvad ja ennäe üllatust, suitsupakk ujus ka vastu 😀 Süütasin siis mõnusa sigareti, ise põlvini vees ja pöördusin lahkumispilguks vaatetorni poole ning märkasin uuesti tõusnud kena virmaliste kaart. Saigi siis veel mõned kaadrid seal suitsupaki leidmiskohas pildistatud (ka juuresolev foto).
Jutu iva siis selles, et ole sa proff või amatöör nagu mina, mängib juhus teinekord mõnusa kaadri saamiseks vägagi suurt rolli. Samuti oi kui palju ilusaid loojanguid ja päikesetõuse udus, linde -loomi ja muud on jäänud pildistamata, kuna pole lihtsalt sõituminnes viitsinud fotokola autosse toppida või lihtsalt on kiire.