Ühe pildi lugu 39

Loo ja pildi autor Jürgen Kull

12.august 2017 on meeldejääv kuupäev. Hommik Võrumaal oli hingematvalt palav, värsket õhku polnud raasukestki. Peale lõunat läks vinesse ja hakkasin huviga jälgima lightingmaps lehte, kus siis kuvatakse äikese liikumist reaalajas. Polnud ennem näinud nii ulatuslikku äikese tsooni. Pool Harju ja Lääne maakonnast oli punaseid täpikesi täis (mis näitavad hetkel äikese asukohta). Hoidsin päeva vältel veel silma peal meedial ja nägin, et Võrumaa poole on liikumas midagi suurt.  Kell võis olla natuke enne 20:00 õhtul kui vaatasin netist veel pilte, kus torm oli oma töö juba teinud – katused läinud, metsad maas. Viimane pilk lightingmaps lehele ja nägin, et peaksin ise ka liikuma hakkama kui soovin antud olukorda pildile jäädvustada. Polnud ümbrusega küll väga kursis, kuid meenus koht ,millest olin varasemalt mööda sõitnud. Otsisin just lagedat välja, et saada parimat vaadet. Leidsin ideaalse koha, kahelpool viljapõllud, keset neid lõputu tee. Seadsin end valmis. Eemalt nägin kuidas tume mass tuleb minu suunas. Tekkis täielik tuulevaikus, läks kottpimedaks. Just siis võis öelda, et VAIKUS ENNE TORMI. 180 kraadi ulatuses must riiulpilv hakkas viljapõllu kohale jõudma. Tunne oli selline, et keegi tõmbaks teki kogu Maale peale. Kui lõpuks vaikusest sai möll hakkas endalgi hirm, sest silmad polnud midagi sellist ennem näinud.Aga pilsitamise tuhin oli nii suur ja mida varem pole  näinud, selle peab ikka üles pildistama. Andsin katikule valu. Klõpsisin vahetpidamata. Kaua mul seal olla ei lastud.

Tuul oli lõpuks nii tugev, et puhus peaaegu ümber mu statiivil olnud kaamera. Võtsin oma asjad ja jooksin autosse, suu ja silmad olid liiva täis. Vihma hakkas kohe peale seda kallama. Ma ei tahtnud veel alla anda,sest välgu pildid olid veel saamata. 200m eemal oli pisike katusega Saru bussijaam  Seadsin end sinna sisse ja pildistasin kogu show´d edasi. Ööbimiskohta jõudes oli mälukaart täis ja samuti ka pagas koos suure elamusega.