Pildi ja loo autor Andres Aruoja.

Minu tööülesanded on seotud metsade majandamisega, sellepärast sõidan ja liigun väga tihti mööda metsi ringi. Kuna minu harrastuseks on looduse pildistamine, siis kannan oma fotoaparaati ka igaks juhuks alati kaasas.

Seekord olin metsakultuuri objektilt koju sõitmas, kui silmasin metsatee ääres puude latvades midagi. Rabasin istmelt oma Canoni ja kõndisin natuke lähemale. Ühe sanglepa ja ühe kase ladvas olid karukesed!

Kiiruga vaatasin ümberringi, et karumammit poleks näha. Hakkasin kordamööda mõmmikuid pildistama, kuna need hakkasid hämmastaval kiirusel küünte krabinal kohe laskuma. Ilmselt oli ka selle põhjuseks metsas paras puhkimine, mis andis pojakestele märku ohust. Karuema oli umbes 30 meetrit eemal, tema liikumist nägin ainult hetkeks kuuse tihniku vahelt. Kartust väga ei tundnud, kuna meie vahele jäi kraav ja auto oli mul selja taga lahtise uksega. Suurem poeg lepa otsast tuli suhteliselt kärmelt alla ja jooksis metsa emme juurde. Väiksem poeg tuli rahulikumalt ja vahepeal ka mind piiludes. Temast ka see pilt!  Lapsukesed mingeid häälitsusi küll kuuldavale ei toonud, ainult küünte krabin ja ema puhkimine.  Veel mõned praksatused metsa all ja etendus oligi lõppenud! Kõigest kolm minutit! Olen aastaid metsades käinud ja pole vist ühtegi aastat möödunud, kui poleksin karusid kohanud. Ilmselt see on küll kõige ilusam kohtumine!