Pildi ja loo autor Märt Nigu.

Natuke endast. Esimese peegelkaamera Olympus ostsin 13 aastat tagasi. Tegin looduses liikudes pilte, reisipilte, niipalju kui võimalik ka muud. Esimesel 5-7 aastal meeldis ka teha rohkem lähipilte ja ka linde ja loomi pildistada. Hiljem lisandusid maastikud. Õhust pilti teha tahtsin juba siis, kui droone veel ei olnud. See oleks olnud suhteliselt kallis ja kohamaks. Paraplaaniga.
Kuni tekkis pähe idee droon osta, sest nägin 2017 aasta sügisel Soomaal mitmeid piloote seal lendamas ja pildistamas. See mõte oli peas üle poole aasta, enne kui 2018 aasta kevadel teostus. Droonile lisaks tuli hankida lisaakud, laadijad ja muu varustus. Tasapisi tutvusin erinevate maastikega, ka rabadega üle Eesti. Siiski käisin Pärnumaa rabades kõige rohkem.

Rabas on minu jaoks kõige erutavam teema udu. Väiksem uduvine hoiab veel nähtavusegi enam vähem selge. Pildid tulevad teatud salapäraga. Tihedama uduga on raske rabas asukohta tuvastada. Ka liigne vesi ei mõju ka droonile hästi. Pärast udus lendamist, olen drooni kuivatanud mitmed kordi ja seejärel toas toakuivaks kuivatanud.

Omamoodi lugu on varase tõusmisega. Kui suvepuhkuse ajal on igapäevane äratus hiljemalt kell 3 hommikul, siis võiks arvata, et täie aruga ma ei ole. Hommikune maastik on väga kutsuv, varahommikuses hämaruses on palju loodushääli, metsloomade askeldamist maastikul, kuuleb samuti igal sammul. Samuti on vaiksem ja sageli ka värvikam.

Ka loojangu ajal on rabas põnev, kuigi olen alati pidanud hommikusi pildistamisi tähtsamaks. On olukordi, kus drooniga ülevalt pilti ei saagi, sest pilt ruumiliselt ei joonista. Enamasti annab drooniga pildistamine palju pildile ruumilisust juurde, ole aga mees ja otsi võttenurk.

Olen nüüd juba naernud, et ma vaatetornides ei käi, mul on vaatetorn enesega kaasas. Arvan, et igaüks peaks leidma oma teema, õppima seda iseseisvalt, teistele toetumata ja teisi jäljendamata. Leidma just selle mida tahab pildistada kõige rohkem, ja pildistada.

Tähtis on jääda iseeneseks, mitte joosta populaarsuse nimel asjadega kaasa, mis talle sisemiselt ei sobi. Praegusel ajal on meil loomulikkuse puudus.