Pilt ja lugu Keio Usai.

Marimetsa matkarada oma täies hiilguses…

See oli põnev kogemus, väsimus oli suur ja mitmeid kordi jõudsin endale öelda, et EI täna ei lähe. Kuna aga linnuteed saab väga kindlal ajavahemikul pildistada ja lisaks peavad ilmastikutingimused õiged olema, otsustasin, et ei lase võimalust käest. Kes Marimetsal on käinud, see teab milline on tee sinna matkarajale. Võin aga kinnitada, et öösel üksinda ja pilkases pimeduses on see kogemus midagi muud ja seda eriti siis, kui sind saadavad selle metsa kohalikud asukad. Sellest räägin aga täpsemalt oma järgmise pildi ilmumisel. Öö marimetsas esmapilgul ei tundunudki nii külm, aga umbes kella neljaks öösel oli objektiiv mitmel korral ära külmunud ning otsustasin asjad kokku panna ja koju magama minna. Vastutasuks väsimuse trotsimise, külmetamise ning mõne ehmatuse eest, sain ühed ilusamad pildid linnuteest, mida teiega lisaks sellele siin veel lähiajal jagan.