Pildi ja loo autor Ülle Loog.

Ei olnud sugugi kerge seda ühte pilti välja valida, millest lugu kirja panna. Olen küll päris palju pildistanud ja pilte ka alles hoidnud, aga valiku ja veelgi enam, sobiva pildi üles leidmine muudab see pigem raskemaks.
See pilt, tehtud kaks aastat tagasi, on aga alati üks mu lemmikuid olnud. Pealkirjaks sobiks ehk: Vaikelu Kuu ja purikatega. Kuupäev oli 28.veebruar ja kella-aeg pool kuus õhtul, nii et talv oli tegelikult juba läbi saamas ja päev õhtus. Taeva alumise poole on loojuv päike veidi roosakaks tooninud. Katuse räästast alla rippuvad purikad sulasid küllap peagi veeks ja niisutasid kevadist maad ja tärkavat rohelust.
Räästas on ikka alles ja kannab juba uusi purikaid. Kui tal hästi läheb, võib ta sellega veel mõnikümmend aastat hakkama saada. Kuu tõuseb ikka taevasse ja näitab end, tema jaoks pole paar aastat mingi aeg, temal on seda palju rohkem varuks.
See on üks lihtne pilt, kuu ja sinise taevaga, kuhu lõikub must teravnurk, küljes mõned läbikumavad koonused. Õhus aga juba kevadeootus ja uued algused.