Ühe pildi lugu 137

Pildi ja loo autor Jaren Kaju.

Osa inimesi on küsinud, kus ma ise parasjagu olin, kui pilti tegin? Lihtne, ma olin teise laeva kaptenisillal. Ametilt olen vanemtüürimees ja merel olles olen igapäevaselt neljast kaheksani vahis. Selles vahemikus on teatavasti enamus aastaajast päikesetõus ja õhtul loojang. See ilu mida ma näen on vist ka põhjus, miks ma olen omale fototehnika muretsenud.
Lähemalt pildist.

Algpilt on konkreetselt tehtud hommikul kella 7 ja 8 vahel Cape Town’is ankrus olles. Oli üsna tavaline hommik, päike oli veel mägede taga ja hakkas vaikselt taevast värvima. Hakkasin logiraamatut täitma, et oma vaht ilusti ära lõpetada. Töö ülesanded täidetud märkasin, kuidas udu üle mäge tuleb ning siis tundsin, et on aeg kaamera võtta. Seaded sätitud, prooviklõps tehtud jäin ootama, mida udul mulle pakkuda on. Udu, mis mere peale jõudis oli võimas. MSC Arbatax oli nagu raudmüür tee peal ees. Udu ei suutnudki laeva ühtlaselt enda alla matta, vaid kavalalt ronis üle laeva väikese tuuleiili abil. See vaade oli võimas ja ma ainult pildistasin. Vaimustus oli nii suur, et igasugused seaded, kompositsioon ja muud huvitavad reeglid olid peast pühitud hetkega.
Konkreetselt töödeldud pildist.

Idee sain Facebookist ja tahtsin näha kas suudan ühele pildile teistsuguse hingamise anda. Kummituslik ja salapärasus said märksõnadeks selle pildi juures. Natuke Photoshopis mängides avastasin, et tuleb lisada ka valgust, et seda kõike veel võimendada ja natuke eluvaimu lisada. Sedasorti pildid valmivad ainult fantaasia tulemusel ja nagu me kõik teame siis fantaasial ja hullusel piire ei ole.
Soovin kõigile jõudu ja jaksu piltide töötlemisel ning laske oma fantaasial lennata.

Sellest seeriast pilte näeb minu Flicker’i seinal. Ehk siis inimestel tekib natuke aimu missugune see hommik oli.