Ühe pildi lugu 123

Pildi ja loo autor Argo Argel.

Pildistamisel on peamiseks võluvitsaks valgus. Eriti kui rääkida looduse pildistamisest. Valgushetke tabamine võib olla lihtsalt juhus või ka siis pikema töö ja planeerimise tulemus. Viibides kuskil kaunis kohas valede valgusolude korral märkad sa selle stseeni potentsiaali õiges valguses. Nii oli ka selle kohaga. Olin sealt korduvalt mööda jalutanud aga küll oli kord valgus vale, kord tuul tugev, kord vähe värve. Ühel kenal sügisesel pärastlõunal oli kõik korraga paigas. Loodus oli ennast ehtinud kuldkollase rüüga ning taevas ujusid laisalt rasked pilved, mille vahelt aeg ajalt päike oma kiiri laotas. Teadsin kohe kuhu oma sammud sel päeval seada. Väikest tiigikest ümbritsevad puud peatasid tuule ja lõid peegelsileda veepinna. Pilveaukudest langevad päikselaigud ujusid üle maastiku kui prožektorist lastud vihud. Valgus oli küll ere kuid pehmendatud pilvefiltri poolt, seega ei tekkinud teravaid varje. Seadsin ennast tiigi kõrvale ja ootasin kannatlikult kuni valgus tabab tiigi teisel pool asuvat metsatukka. Õigel hetkel vajutasin nupule ja nii sündiski see pilt.

Rohkem hetki siin https://argoargel.com/et/

Insta https://www.instagram.com/argoargel/

FB https://www.facebook.com/argelphoto/