Loo räägib Elina Mellov.

Piltide seeria „Raamist välja“

Tänapäeval on väga palju ihu. Kõik tahavad seda näidata. Kas selle pärast, et nad on aktimodellid, tunnevad hästi ennast oma keha sees, tahavad sellega teenida või teistel põhjustel. Samas meie unustame ära, et on halbu inimesi, kes võivad seda ära kasutada. Kasutada ära ilusa naise ihu oma otstarbeks, jättes naist musta auku või emotsionaalselt (miks mitte ka finantsiliselt) väga keerulisse positsiooni.

Tänapäevane tsensuur ning ihu näitamise keeld, on väga massiline ning pingeline suurte platvormide tõttu. Ühelt poolt ma mõistan miks, samas kunsti viisakas vormis ei peaks keelama. Aga kus lähevad need normid, need piirid?

Ilus paljas naine on alati müünud või teda on müüdud. Seda on lihtsam müüa, kui kunsti ennast. Tänapäeva tarbimiskultuur on viinud meid ajaloolistesse aegadesse, kus inimkond areneb füüsiliselt kiiremini, tänu sotsiaal meediale ning vale toitumisele, kui mentaalselt. Väga palju vaimselt vigastatud inimesi, kellel on sõltuvus ihu vastu või kes on olnud sõltlaste ohvrid.

Mõnel pildil on näha ihu, just sellisel eesmärgil, et selle peale pööraks tähelepanu, kuna see mis toimub raamis on hoopis vastupidine. Raamist väljas on vaid ihu, käed, kuid nägu on salajane. Paljud vaikivad ei räägi mis tegelikult toimub nende hingedes. Mõnda on piinlik, hirmus rääkida. Mis tõttu need näod on karjuvad. Midagi tahaks välja pääseda raamist välja, kuid ei saa, kuna asub teises kihis.

Need pildid on Vaikuse seeriast üks episoodidest. Seda projekti ei eksisteeri isegi minu kodulehel, kuna siis Google arvab, et minu leht ei ole kõlbulik promomiseks.

Need pildid on tehtud  analoogile Fotopuhkusel 2022 aastal, mis toimus Kihnus.