Rääkimata lugu 25

Loo räägib Erika Kruup.

Erika Kruup (veidi endast)

Loodus ja fotograafia on viimased 5 aasatat minu jaoks mitte ainult hobi vaid ELU ning haaranud täiega. Viibin looduses pea iga päev ja jäädvustan hetki, mis tunduvad seda väärt… loomad, linnud, maastikud, taimed, ilmastikuolud.  Looduse ilu on kõikjal meie ümber, hoia vaid silmad lahti: kui vaatad- siis näed, kui kuulad- siis kuuled, kui märkad-siis hoolid.

Loodus on minu jaoks tervikkooslus, mets ei ole ainult puud vaid iga ruutsentimeeter loodusest on väärt, et seda hoida iseenda, teiste  ning tuleviku jaoks- meie lastele ja lapselastele.

Valaste juga

Valaste juga  paikneb Saka-Ontika-Toila maastikukaitsealal ja on meiekandi üks enamkülastatavaid turismiobjekte.  Aluspõhja sügavuseni lõhatud kraavoja suudmes klindinõlvalt laskuv veevool moodustab Eesti kõrgeima oja. Joa kohal moodustab klindisein poolkaarja 10 m ulatusega taande, mis on tekkinud tugevasti lõhestatud karbonaatkivimite ja lamavate pehmete liiva-savikivimite uuristamise ja varingute koosmõjul (internetist).

Valaste on nauditav nii suvel kui talvel, aga ilusam muidugi siis kui jõevool on tugev. Eriti meelitab ta ligi külastajaid just talvisel ajal, siis kui juba mõne kraadine pakane ja põhjatuul pillutab langeva joa vee ülespoole, moodustades sellega külmudes imelisi pitsmustreid klindinõlvale. Pritsmed kaunistavad ka kõik ümbruses olevad puud ja pinnase, kattes need eriliste jääornamentidega, mis on igal aastal erinevad ning tulemuseks on imeline jäine muinasjutumaailm.

Kuna elan Valastest mõne km kaugusel, siis on mul võimalus nautida selle ilu igal aastaajal. Suvel, on võimalus laskuda alla ja imetleda ka pangalusmetsa, mis on omamoodi eriline oma taimestikuga.

Olen jäädvustanud Valastest sadu pilte, teile  olen teinud valiku selle aasta kauneimaist hetkedest.