Tulemas. Maris Tomba ja sügisene näitus.

19. mai, kell 12:00 Wimkas.

URBANISEERUMINE
Maris Tomba
www.maristomba.com

Lähenen arhitektuurile ja arhitektuurifotole filosoofiliselt, mitte niivõrd reeglipäraselt. Kuna igaüks tajub ümbritsevalt erinevalt, siis oleks äärmiselt näotu, kui eesmärk oleks tekitada veel ca 20 samasuguse käekirjaga arhitektuurifotograafi, kes kõik tulevad Viljandi Fotoringist. Meil kõigil on oma lugu.

Minu jaoks on arhitektuurne objekt võimalus eneseväljenduseks – siin ei ole õigeid ega valesid võtteid. Ühtlasi on see ka mu igapäevatöö ja leib – mis tähendab pühendumist, täpsust, järjekindlust ja planeerimist.

Enne kui nupule vajutada, tuleb küsida: KUIDAS?; MILLE JAOKS?; MIDA? KELLELE? Need küsimused on universaalsed ja aitavad igas situatsioonis.

Vormistatud (hea) (arhitektuuri)foto:

1) esitab küsimusi

2) vastab või aitab küsimustele vastata

3) tekitab äratundmisrõõmu

4) on ajaloolise väärtusega;

5) on esteetilise naudingu tekitaja

6) tekitab igatsust

jne

Milline on kehv arhitektuurifoto:

1) sageli on tegemist kehva tehnilise teostusega;

2) jätab suvalise, vormistamata mulje

Aga… see „kehv“ ja „suvaline“ ei pruugi tegelikult seda olla, kuna kõik on suhteline. Ühele võib olla läbi töötamata ja vormistamata… teisele aga… Kõik oleneb siiski kontekstist ja loost, mida (kunstnik) rääkida soovib. Elus, eriti kunstis on ikka nii, kui reeglid on selged, siis on võimalik ka reegleid rikkuda.

Fotost ja arhitektuurifotost rääkides ei pääse mööda valgusest, valguse tajumisest, ruumist, perspektiivist.