Ühe pildi lugu 9

Pildi ja loo autor Marek Aardevälja

 

Lapsepõlvest saati olen igatsenud ja proovinud pildile saada erinevaid linde, loomi ning inimesi.

Hetked kaovad, aga pildid jäävad. Talvel kui lindudel, loomadel on toitu vähe, saab neid kergemini oma lähedusse meelitada maitsvate palukestega. Kuid kas alati on sellest abi hea pildi saamiseks.

Ühel pühapäevasel päeval, kui väljas oli -20 – -25°c külma otsustasin ma toidumajakese juures linde pildistada jäädes ise tuppa varjule. Siis tekkis mul idee proovida päris uut aparaati distants päästikuga olles ise toas varjul 😀 Peale mitmetunnist ootamist ja üksikute piltide pildistamist lendas üks väike tihane hoopis fotoaparaadi peale uudistama. Olin pisut kohmetunud, kuid tahtsin seda hetke jäädvustada, sest minu jaoks oli see ülev. Õnneks oli mul toas teine aparaat koos zuum-objektiiviga. Rabasin kiirelt selle ja hiilisin kõige parema vaatepunkti juurde. Taas oli mul vedanud, sest linnuke oli väga rahulik ja püsiv, et saaksin selle kordumatu ning oodatud pildi.

See oli minu väikeste soovide suur algus. Selleks, et jäädvustada ka selliseid ootamatuid hetki pead olema valmis.