Loo ja pildi autor Aivar Põldvee.

Pildistan lõbu pärast, siis kui tuju tuleb ja leidub sobiv hetk. Elan maal, aga kõige enam köidab mind tänavafoto ja dokumentalistika laadis pildistamine. Seetõttu on mul kaamera taskus, kui linna või inimeste sekka satun. Viimati käisin Tartus, jalutasin bussijaamast läbi linna Vallikraavi, tegin „puusalt“ seeria pilte. Sony poolkaadri ees oli vana seebikarbi pisike objektiiv, ava umbes f/11, ISO automaatne, pildiprofiil mustvalge. Väike ava ja lainurk teevad käsitsi teravustamise hõlpsaks, nii jätkub tähelepanu vaatlemiseks. Linn on nagu näitelava, kus võib pildile saada stseene elust enesest, lihtsaid väikesi lugusid. Tänavapiltnik püüab jääda märkamatuks, aga samal ajal on ta lavastaja, kes raamib kaadri ja peatab hetke. Pildile jääb valge koerake, vapralt järjekorras ootamas. See, mis jääb „puu taha“ ja mis seal täpsemalt juhtus, jätkub filmina vaataja peas. Muidugi meeldib mulle Elliott Erwitt, tema pildid teevad tuju heaks, neist on ka palju õppida, sealhulgas iseenese üle muigamist.