Pildi ja loo autor Alvin Tarkmees.

Kuna olen kaameraga looduses tähelepanelikumalt hulkunud kõigest alla kolme aasta, siis tuleb ikka aegajalt ette, et kohtun mõne looma- või linnuliigiga, keda ma varem näinud ei ole. Reeglina on kohtumised juhuslikud ja planeerimata.

Alles hiljuti seadsin sammud ühe Harjumaa veekogu suunas, kuid seekord oli eesmärk püstitatud – kohata Eesti veekogude üht kauneimat lindu, tuttpütti. Kohale jõudes oli juba eemalt näha, et vee peal toimetavad mitmed linnuliigid ja tuttpütt nende seas. Muidugi hakkasid üsna pelglikud tegelased eemale ujuma, kuid jäin eemalt siiski jälgima – kes kus toimetab, kus on kohad, kus neile hoida meeldib, kust poolt paistab valgus, kust poolt on mul võimalus mööda kallast läheneda ja kus saaksin end varjata. Ujuvvarjet mul ei ole ja nii pidin leppima sellega, et kaldast kaugemale ma ei pääse. Kuigi mitmed tuttpütipaarid toimetasid enamasti kaldast kaugemal, siis märkasin, et üks paar armastab aegajalt käia kohe kalda servas asuvates kõrkjates. Aegajalt ujuti küll kaugemale veekogu peale, kuid siis ikka ja jälle samasse kohta tagasi. Liikusin mööda kaldajoont edasi, püüdes end varjata kõrkjate taha. Kui olin planeeritud pildistamise kohale üsna lähedale jõudnud, siis jäin ootama hetke, kuni paarike natukene kaugemale ujub. Nõnda oli mul aega end veelgi lähemale kaldale sisse seada ning nendel minuga natukene paremini harjuda. Ei läinudki kaua aega, kuni nad hakkasid mulle lähemale ujuma. Kuigi olin neile nähtav, siis ei näinud nad minus ilmselt ohtu, kuna lamasin liikumatult ja väga madalal, küünarnukid toetusid murdunud kõrkjatele ja olid osaliselt vees. Nii sain tuttpütipaari tegevusi jälgida ja pildistada üle poole tunni. Armastajapaar tundis end lausa nii turvaliselt, et leiti aega ka kurameerimiseks ning muudeks intiimsemateks tegevusteks, mille tulemusi ehk juunis juba näha võib.