Ühe pildi lugu 243

Pildi ja loo autor Kertu Kosk.

Tegelikult see vist üks igavamaid fotode saamise lugusid 🙂

Pakase saabudes muutuvad öö fotograafid tihti veidi ärevaks- kui paljud muud loodusnähtused on meil vaadeldavad ka muul ajal siis valgussambad saavad tekkida vaid väga külma ilma ja õige õhuniiskusega. Eks hoidsin ka mina ilmal ja temperatuuridel juba pilku peal. Seekord aga oli lihtsalt tegu õnneliku juhusega, et ma linnast kodu poole sõites Tabasalu lähistel laoplatsilt kerkivaid küünlaid nägin. Kuna auto oli juba soe siis jäi ka see vabandus ära, nii et kodust aparaat kaasa, soojemad riided selga ja pakasesse. Aga tagasi jõudes seal enam sambaid polnud…

Kui juba tuldud sai… tiirutasin veidi mööda põldude vahelist teed ja mõtlesin kuhu edasi minna. Tagasi pöörates olid sambad taas tekkinud. Seega auto tee äärde, statiiv ja kaamera kaasa ja hangedes sumbates põllu peale. Ja olgu, pean tunnistama, et mu ideaalpildil oleks ikkagi lumised puud esiplaanil olnud, või mõni kitseke söömas või…, aga vahel on nagu on ja tuleb õnnelik olla sellega, mis sulle antakse 🙂 Seega kompa paika ja minu esimesed valgussambad mu mälukaardil olidki.

Ja kui tore on -22 kraadiga tagasi sooja autosse istuda…