Ühe pildi lugu 217

Piltide ja loo autor Jelena Ivanova.

Igavusest sündinud pilt.

Ühel vihmasel hommikul, kiirustades kodust välja, et sõita Laitse raadiojaama pildistama, mõtlesin, et sellest küll midagi head välja ei tule. Kõik oli meil olemas: ilus modell, äge meik, mitu ilusat kleiti… Isegi personaalne autojuht oli olemas. Ise tassisin kaasa uhiuue välgukomplekti, mida alles nädal tagasi kätte sain. Sellest välgust see ühe pildi lugu algaski.

Laitse pildistamise valmistasime hoolikalt ette. Mina fotograafina pabistasin vist kõige rohkem – esimene suur pildistamine mul. Käisin kohta vaatamas, käisime seal ka koos sõbrannaga, et valgust vaadata, erinevaid ideid proovida. Valgus oli hea, aga seda oli minu jaoks vähe. Siis otsustasin, et välk ja softboks on sellise pildistamise jaoks kohustuslikud. Peab ostma.

Välku ei pidanud kaua ootama. Tuli üleöö Amazonist kohale. Paari päeva pärast jõudis ka softboks kohale ja läks katsetamiseks. Said proovitud igasugused välgu reziimie, sünkroniseerimise tehnikat jne. Kuigi need tehnilised üksikasjad mulle tohutult meeldivad, väsisin nendest kiiresti ära. Pimedas toas katsetamisest häid pilte ju välja ei tule.

Suure fotoseikluseni jäi veel 3 päeva aega, plaan oli paigas, kõik vajalikud katsed ja ettevalmistused tehtud. Heitsin korra diivanile ja mõtlesin, et on see ootamine ikka igav – midagi teha ei viitsi, sest peas keerlevad kõik mõtted pildistamise ümber.

Kirjutasin sõbrannale ajaviiteks. Jutuks tuli üks vana kardin, millest sõbranna tahtis lahti saada. Mõne aja pärast marssisin juba sõbrannale külla, kaasas välk, taust ja fotokas, peas kindel kavatsus sõbranna selle kardina sisse rullida MÄSSIDA??. 15 minutit ettevalmistust ja kohvijoomist, tund aega pildistamist, natukene töötlust, ja niimoodi see pilt sündiski.

Need igavusest sündinud lihtsad valged pildid olid mul hooaja paremad. Laitse pildistamisest ei tulnudki vaatamata pikale ettevalmistusele midagi erilist välja. Külm oli!