Ühe pildi lugu 167

Pildi ja loo autor Karina Kotkas.

Oli üks soe suveöö, sättisin end magama, aga otsustasin, et piilun enne õue, et äkki toimub kuskil midagi huvitavat (äikeseperiood oli täies hoos). Nägingi, et kaugemal sähvatused käivad, vihma veel ei saja, mõtlesin, et tulen proovin, ehk saan midagi pildile. Nii möödus lõpuks päris mitu tundi, kõmin ja mürin läks aina suuremaks, sähvakad tulid järjest lähemale. Paar korda tuli pähe ka mõte, et äkki peaks kuskile varju minema… tänu taevale ei läinud. Õnneks oli siis õigel ajal kaamera suunatud ka õigesse suunda (mida öise pildistamise ajal just väga tihti ei juhtu…), kokku käis kolm suuremat ja lähemat maaühendust, kaks neist sain pildile, peale nende kolmikute veel ühed kaksikud. Tänama pean kindlasti ilmataati, kes ei lasknud samal ajal vihmal tulla, vastasel juhul poleks seda pilti kindlasti sündinud. (Ja vihma ei toonud kaasa ka pildile järgnenud suurest õnnest inspireeritud vihmatants.)

Tehnilised andmed: kaamera Pentax K-S2, objektiiv Sigma 17-50mm f/2.8 EX DC HSM, säri 13 sek., ava 7.1, iso 100.