Pilt Erki Mental, tekst Liis Margat.

Olles taaskord oma jalutuskäigul metsas, seekord siis Mustojal, kohtusin ma igati ootamatult metsnugisega, kes uudistas sipelgapesal istudes mind näppimas oma telefoni. Nagu alati oli ka sel korral mul kaasas kaamera. Märganud oma uut väikest karvast sõpra, haarasin koheselt kaamera järele, kuid samal ajal pages pisike uudishimulik sell juba taamal oleva puu otsa, et mind sealt edasi uudistada. Loomulikult olid kaameral sellise pildi tegemiseks seaded igati valed ning mu ainus lootus saada head pilti, oli loota, et sõbrake püsib piisavalt kaua paigal. Ja õnneks nii läkski – ta mõistis justkui ise, et ma olen saanud temast selle imelise pildi ning kadunud ta oligi. Nüüd siis olime mõlemad rahul, sai tema jätkata rahus oma tegemisi ning ka mina lõpetasin oma jalutuskäigu olles rõõmus säärase meeldiva kohtumise üle.