Pildi ja loo autor Targo Miiliimaa.
Kaunis varalõuna (18.08.19), ämm oli eelmine päev külla tulnud. Seega sai ettevõetud retk -ämm bussile. Mul on alati kaamera kotis koos kahe laetud akuga. Tänavafotograafia on jada ootamatutest momentidest, mis tähendab alati valmisolekut. Jõudsime natuke varem kohale, seega lasin oma neiul ja ämmal juttu puhuda. Mina aga kondasin seal läheduses ringi, kui ühel hetkel märkasin pingil magavat meest. Tegin temast mõned pildid ja olin juba oma pildisaagiga rahul, kui äkki märkasin läbi klaasi teist magavat meest. Seejärel, aga istus temaga seljakuti teine mees, kes köitis juba rohkem minu tähelepanu. Need mehed olid sarnaselt riides, nagu oleksid vennad. Tegin esialgu mõned pildilt eemalt. Natuke vaatasin ja astusin lähemale. See oli nagu mäng, kas mees, kes luges ajakirja, märkab mind ja mis ta siis teeb või mõtleb. Läksin aga lähemale, olin klaasist umbes 40cm kaugusel ja sain selle pildi. Hiljem, kui ämm oli bussile saadetud ja kodus vaadates juba suuremalt ekraanilt, märkasin alles enda peegeldust pildil.
See hetk, mis ma seal tabasin, on tagant järgi mõeldes kummaline, aga paeluv. Need kaks meest ei tea, et ma jäädvustasin selle hetke.
“Magaja, fotograaf ja lugeja”
