Ühe pildi lugu 10

Pildi ja loo autor Ülar Mändmets

Ühe foto saamise lugu … – see ei ole üldse mitte lihtne, sest pikki foto saamise lugusid, millised loo mõõdu loo mõistes ka välja annaksid, mul reeglina oma fotode juurde ei ole. Jah, loomulikult on teatud piltide ja pildiseeriate jaoks pikemalt plaane peetud, mõeldud , kaalutletud ja valitud ning sätitud ja seatud, kuid praktikas haarad hetke aja ja sündmuste kulgemise teel sind ümbritsevas maailmas.

Pärimusmuusika ansambli „Paabel“ pildistamine Pärimusmuusika Aidas, kellaosutid veavad juba teist tundi üle südaöö. Mõneti kummalisena on mõjunud tavapärase publiku puudumine sellel fotoülesvõtete jaoks korraldatud privaatkontserdil. Arusaamatult tajun paaril hetkel siiski olematu publiku kohalolu … Tunnid on lennanud aeg ajalt kaamerate päästikunuppe klõbistades märkamatult. Vaatamata hilistele öötundidele ning eelnenud tormakatele poseerimisseeriatele õhkab kogu seltskonnast ikka veel särtsu ja särinat. „Pilt on purgis“ ning killuloopimisest lõbusas õhkkonnas korjatakse prožektoritest valgustatud laval eelneva tarbeks laialilaotatud kila-kola kokku. Pimedas saalinurgas on hämaralt valgustatud juhtpuldi kohale kummardunud liugurite ja nuppudega valgusvihke dirigeeriv valgustaja. Olles hetkeks unustanud ennast tema tegevust jälgima, märkan silmanurgast lavaseinalt liikumahakkavat spot-prožektori selgepiirilist valguslaiku. Viimane möödub minust ning suundub pimedusse mattunud saali põrandale. Sellest piisab, mind oleks nagu keegi oraga torganud. „Oota“: hõikan valgustajale. Õnneks tabab viimane mu mõtte lennult ning peatab veel liikuva valgusvihu. Haaran rutates kaamerakohvril lebava fotoaparaadi ning hõikan ringisebivad asjaosalised kokku veel viimaseks pildiks. Seltskond mahutab ennast lõbusalt nügides eredale valguslaigule. Teen kiirelt paar võtet, tean et liigselt täiendav sättimine „tapaks“ hetkel soovitud tulemi ning seepärast piirdun seeria raamimisel vaid paari kiire minutiga.