Rääkimata lugu 8

Loo räägib Ingmar Muusikus.

Jaanuaris ajasin Haanjamaal ilvese jälgi. Muuhulgas läks loom läbi kähriku urgude juurest. Urud asusid mäe nõlval liivases pinnases. Kuigi ilmad olid külmad, nägi jälgedest, et pererahvas käis kodu ees end regulaarselt tuulutamas – jalajälgi ja kasukaist pudenenud liivast oli ukseesine lumi pruuniks värvunud. Mu huvi ilvese käikude vastu oli mõnevõrra suurem kui kährikute vastu, kuid urusuudmete ees võisid kaks liiki aeg-ajalt trehvata. Et kui ilvesel kitse- või jänesejaht ei õnnestu, siis ta tuleb ehk uruasukate eluolu uuesti uurima. Panin ühe augu juurde rajakaamera pildistama, teise augu juurde filmima.

Ja ilves tuligi. Kahel korral käis ta kohal, nuuskis lõhnu lumel ja puul, mille tüvele oli kährikupaar märki lasknud. Ilves ronis ka uruavausele ja vaatas sisse, kuid pererahvast kätte ei saanud. Kährikud oli tund enne ilvese külaskäiku väljas ära käinud, istusid ilmselt uru kõige kaugemas sopis ja hoidsid hirmust hinge kinni… 

 Kährikud ukse ees

Ilves kährikutel külas

 Uuesti olin oma kaameratega tagasi märtsi algul. Ilves seekord end näole ei andnud. Pulmade aeg oli algamas, küllap oli isailvesel (arvan, et see oli isasloom) emase otsimisega tegemist ja kährkute piiramine muutus väheoluliseks.  

Kährikupaar, ilusad terved kohevate kasukatega loomad, oli kenasti elus ja tegevuses. Õhus oli varakevadet, sestap ei käinud loomad uru ees niisama passimas, vaid tegeldi ka uue pesakonna planeerimisega. Mai alguses, 60 päeva pärast viljastamist, peaksid kährikukutsikad urusügavuses ilmale tulema.

 Üllatus oli aga see, et samast urust, kust kährikud käisid sisse-välja, ilmus nähtavale ka mäger. Nii, et selle kinnisvara omanikuks- peremeheks oli hoopis mäger ja üürnikeks kährikud. Ehituse mastaapsust arvestades oli see igati loogiline. Mägrad suhtuvad allüürnikesse, kui need end korralikult ülal peavad, päris leplikult. Sisse- ja väljapääs on mitmeperelamul üks, kuid maa-alused käigud hargnevad erinevatreks ruumideks. Piltide järgi tundus tegu olevat üksiku mägraga. Üldjuhul ei viljelevad mägrad perekondlikku eluviisi.

Maikuus lähen sinna kindlasti tagasi. Siis näeb, kes urus elavad, kuidas  kärhrikud-mägrad omavahel või kas ilves tunneb edaspidigi uruelanike vastu oportunistlikku huvi.

Uru peremees mäger

Kähriku toimetavad 05.03.2021. kell 19:42

Kõik need on rajakaamera pildid, pimedas tehtud ja üsna viletsa kvaliteediga. Nii et tegu ei ole klassikalise loodusfotograafiaga. Kuid looduses toimuva nägemiseks ja paremaks mõistmiseks on rajakaamera suurepärane abivahend. See annab oskusliku kasutamise puhul huvitavat infot metsaelukate liikumistest, harjumustest ja omavahelistest suhetest. Saadud info võimaldab teha plaane, et kas, kuhu ja millal tasub end fotoaparaadiga valmis sättida.  Rajakaamera toob metsast koju ka selliseid pilte, mida fotograaf ise kohapeal teha ei saa. Kogudes ja vahendades lugusid loodusest, annab rajakaamera rääkijale-pildidnäitajale justkui ühe käigu juurde.

Mäger nuusib 04.03.21. kell 22:47

Kährikupaar päeval