Andres Adamson – Tuhande unenäo meri

Vesi – müstiline ürgne keskkond, millest me kõik – kogu elu Maal – oleme pärit. Vee juurde tagasipöördumine on paljude inimeste taastumisrituaalide, pühade ja pühaduse, rõõmu ja lõbu oluline osa. Vees kaotame suure osa oma kaalust, gravitatsiooni surve kehale väheneb, vesi kannab ja hoiab meid.

Vesi on ka ohtlik, me ei ole enam täiskohaga veeolendid. Kuid paljud meist kohanevad selle tungiga – olla kaaluta. Me õpime mere ohtlikkusest üle saama, õpime lainetel libisema ja sügavustesse sukelduma. Ookean, meri, vesi on teadvuse metafoor. Sügavusse vajudes muutub kõik vaikseks, nagu meie meele sügavusteski. Selleks, et saavutada meelerahu, tuleb suunata oma tähelepanu sügavamale kui mõtte- ja tundetormide lained. See võib juhtuda sügavas meditatsioonis.

Nendes piltides olen püüdnud väljendada inimese soovi rahu, kerguse ja vaikuse järele.