Loo räägib Kadri Härm.
“Virmalised (ja vesi)”
Mind paelub looduse pakutav valgus, eriti just siis kui päike on silmapiiril ja selle taga. Kui silmad harjuvad pimedusega, märkame öötaeva ilu ning parimal juhul saame ka osa põhjataevas kerkivatest värvidest – virmalistest.
Pildiseeria on kogutud reisidelt Lõuna-Soomest Põhja-Norrani välja, piltide vahele mahub pea 2000km. Läbivaks teemaks neid ühendama valisin sügisese veepinna, mis võimendab ja peegeldab looduse värvilist valgust. Olen küll juba mitu aastat virmalisi jälginud ja pildistanud aga ikkagi on iga eredam mälestus erakordne, paneb tundma rõõmu, ärevust ja tänutunnet. Olen ka pikki sõite teinud paksu pilvekatte all või pidanud leppima päevadepikkuse Lapimaa reisiga mil virmalisi ei näegi. Õnneks ei ole ma kunagi pettunud, sest loodus on siis mulle teistuguseid kauneid elamusi pakkunud. Kui teha endale eesmärgiks kindel virmaliste nägemine siis tuleb muidugi pidevalt hoida silm peal tehnlisel infol, mis puudutab päikesetuult ja selle liikumist meie suunas. Hea jälgimise korral on olnud võimalik ka kodumaal kauneid värve näha. Pildistamine võimendab nõrku virmalisi veelgi, sest kaamera suudab salvestada valgust mitmekümne sekundi jagu, silmad seda ei suuda. See seik on ka tihti põhjus, miks arvatakse, et võimsad virmaliste fotod on ületöödeldud ja ebareaalsed. Mina olen oma pilte töödelnud vastavalt isiklikule emotsioonile, mida just sel hetkel öös tundsin.
Öösel on kõik meeled erksamad. Alguses pimedusse astudes ei ole meie silmad veel harjunud ja esmane emotsioon võib olla hirmuga segatud. Veidi hiljem kuulame me öiseid hääli, silmad harjuvad pimedusega ja meeled avanevad. Mulle meeldib vaadata taevast selili ja tunda kui pisike osake universumist me ikkagi oleme. Siis silmitsen pinevalt põhjataevast. Kui see tundub heledam siis võtan oma kaamera ja alustan mõne testipildiga. Virmalised on tihti elavad ja ettearvamatud, looklev kaar võib kerkida sekunditega seniiti kauniks krooniks kuid samas ka olla vaid rohekas kuma metsa kohal. Jälgimiseks tuleb leida aega ja anda loodusele võimalus oma imesid näidata.
