3. oktoober – 3. november linnagaleriis

Näitus “KUGELBLITZ. Tajumängud IV” Viljandi linnagaleriis esitleb viie fotokunstniku loomingut, keda huvitab foto illusoorne, mittedokumenteeriv pool, tahtlik võõrandumine meie reaalsusest. Näitusel osalevad Indrek Aija, Arthur Grau, Jan Leo Grau, Jaak Kikas ja Marko Toomast, kureerinud Jan Leo Grau. Näitus on vaadatav tööpäevadel raamatukogu lahti oleku ajal 3. oktoobrist – 3. novembrini 2018.a.
Vestlusring kuraatoriga 1. novembril kell 17:30.

Fotokunsti sünnihetkel imetleti fotot, kui kõige võimsamat ja objektiivsemat reaalsuse jäädvustamise vahendit. Elizabeth Eastlake, kes oli üks esimestest fotokunstist kirjutajatest, võrdleb oma 1857. a ilmunud essees foto võimalusi Rembrandti maalidega ja idealiseerib fotograafia suutlikkust talletada ümbritsevat ülima tõetruudusega. Näitusel osalevad fotokunstnikud aga mängivad suuremal või vähemal määral tajunihestustega, võõrandades sedakaudu foto meie reaalsusest ja luues uusi imaginaarseid maailmu.

Indrek Aija alustas fotograafina 30 aastat tagasi Pärnu Noorte Tehnikute Majas Monika Vihmandi käe all. Täna on peamisteks huvivaldkondadeks arhitektuuri- ja dokumentaalfotograafia. Käesoleval näitusel jätkab eelmisel aastal alustatud tajunihete seeriat, kus fotokollaaži aluseks on võetud pea sajandivanused originaalfotod.

Arthur Grau (USA) on tegutsenud foto, disaini, performance’i ja meediakunsti valdkonnas kogu oma elu. Kunstniku üks põnevamaid fotoeksperimente väljendub seerias “Kinetic Umbra” (2015), mille fookuses on inimene, ruum ja liikumine. Ta püüab tänu pikale säri-ajale saada pildile inimkeha liikumise, mida meie silm muidu ei taju: seerias on talletatud hingamist ja liikumist täiuslikus pimeduses, kus ei ole võimalik inimsilmaga näha.

Jan Leo Grau tegeleb nii maalimise kui ka fotograafiaga ning analüüsib foto- ja maalikunsti kokkupuutepunkte. Kui oma loominguliste otsingute algetapis vormis kunstnik oma nutitelefoniga tehtud klõpsud “täiustatud” ja isiklike vaatepunktidega küllastatud maalideks, siis nüüd on näituse keskmes fotomanipulatsioonid. Grau kompab maali ja foto eeliste ja puuduste vahelisi piire ning sünteesib nii ühe kui teise kunstiliigi karakteristikud täiuslikku visuaalsesse keelde.

Jaak Kikase peegelsümmeetrilised pildid õrritavad meie aju leidma sümmeetrilisi olendeid (inimesed, loomad) ja objekte ka sealt, kus neid pole. Vaatajale jäävad mõttemängud ja olematute asjade äratundmisrõõm. Ning võimalus arvata, kas autori füüsikutaust ka neid pilte kuidagi mõjutanud on.

Marko Toomast on Pärnu juurtega kunstnik, kes pöördus oma kodulinna tagasi peale aastatepikkust resideerumist Rootsis, kus ta töötas vabakutseliselise fotograafina ajakirjale QX ning tegutses skandaalse fotokunstniku Elisabeth Ohlson-Wallin’i stuudios. Tema loomingu puhul on tegemist põhjamaiste mustvalgete peegeldustega, mida iseloomustavad otsingud ülima ja idealistliku sümmeetria suunas, mida fotos kui pelgalt reaalsuse dokumentatsioonis on ilma tehnoloogilise kaasabita pea võimatu kujutada.

Näituse varasemad versioonid olid väljas Pärnus Avangard galeriis, Tallinnas Õpetajate maja galeriis ja TÜ Physicumi galeriis.